Kirjeldus
Studia Vernacula 17/2025 on pühendatud 20 aastat kestnud pärandtehnoloogia ehituse eriala õpetamisele TÜ Viljandi kultuuriakadeemias. Alapealkiri „Puust ja punaseks“ tähendab kõnekäänuna millegi põhjalikku selgitamist praktilisi vahendeid appi võttes. Artiklid hõlmavad traditsioonilisi ehitustöid ja materjale: puitõhikute kasutamist seina- ja katusekattena, rehetare katuseharja uuendamist, ühepuupaadi valmistamist, maakivihoone taastamist, Eesti savitööstust, kogukonna ehitusprojekte, majade kaunistamist Komimaal ja puitakende valmistamisprotsessi taasavastamist Norras. Vaadatakse sisse ka käsitöö ja pärandtehnoloogia vilistlaste erialase tööhõive uuringusse.
SISUKORD
Studia Vernacula haardeala
The scope of Studia Vernacula
Peatoimetaja saatesõna. Puust ja punaseks- Jana Reidla
20 aastat pärandehituse oskuste õpetamist Viljandi kultuuriakadeemias- Leele Välja
UURIMUSED
Rasksulava ja tulekindla savi kaevandamine ning tootmine Eestis 1923–1941- Elvi Nassar
Laastukatuse vastupidavust mõjutavad tegurid- Mikk Tagapere, Madis Rennu
Pärandtehnoloogilised puitõhikud 21. sajandi Eesti arhitektuuris. Kimmid, sindlid ja laastud- Leele Välja
Matsalu ühepuuvene ehk ussilaev- Allan Jürgens
Hoonete kaunistamine komi maapiirkondades 19. sajandist tänapäevani- Art Leete
Käsitöö ja pärandtehnoloogia vilistlaste erialase tööhõive uuring: laiem kontekst ja tulevikuvaated- Ave Matsin
PRAKRIKAPEEGEL
Trondheimi Stiftsgårdeni 18. sajandi puitakende valmistamisprotsessi taasavastamine- Thor-Aage Kaminka Heiberg, Roald Renmælmo
Kogukondlikud ehitusprojektid. Lalsi Püha Nikolause õigeusu kiriku taastamine- Andres Uus, Piret Uus
Maakivilaudast elumajaks: Lepiku talu näitel- Tiina Angerjärv
RINGVAADE
Matsalu tüüpi ühepuuvene valmistamine Viljandimaal 2024. aastal- Allan Jürgens
Ritsu rehemaja katuseharja uuendamise planeerimisest Eesti Vabaõhumuuseumis- Kadi Jentson
Looming läbi pärandi- Laur Pihel
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandehituse lõputööde nimekiri- Leele Välja, Lembe Lahtmaa, Madis Rennu, Tarmo Tammekivi, Jana Reidla
