Kirjeldus
Muhu värviküllased seelikud on olnud saare visiitkaart juba rohkem kui saja aasta jooksul ega jäta ükskõikseks ka mandril elavaid eestlasi. Muhu endiste aegade naised panid seelikuid tehes kõikvõimalikud näputööoskused mängu, ei põlatud keerulisi töövõtteid ega suurt ajakulu. Nendes seelikutes on ühendatud külluslik, julge ja rõõmus värvide pillerkaar ning ennenägematult meisterlikud kangamustrid. Selle kõige koosmõjul on sündinud sadu imetlusväärseid siilikuid. Ükski nendest ei kordu, igal seelikul on oma nägu. Sellele aitavad kaasa isikupäraselt kaunistatud alumised ääred, kus ühendati kõladega kudumise, tikkimise ja heegeldamise oskus, lisati ostetud pitse-paelu, litreid ja kudruseid.
See teadmiste ja oskuste järjepidevus, mis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi I poolel värvikirevate seelikute traditsiooni lõi, on nüüdseks ootamatult katkenud. Muhulaste kodudes on siiani olnud piisaval hulgal vanu seelikuid, mida vajadusel selga panna. Nii tuli imestusena taipamine, et kõik kunagised seelikukudujad on viimase 10–15 aasta jooksul meie seast lahkunud. Seepärast annabki raamat tagasivaate Muhu rahvarõivaseelikute kudumise tehnoloogiasse vanade esemete uurimise põhjal. Raamatu autorid on vanu esemeid uurides koostanud viieteistkümne Muhu rahvarõivaseeliku valmistamise õpetuse koos rohkete fotode ja kudumisjoonistega.
