Kirjeldus
Vanasti kandsid naised paljudes kihelkondades pidulike rõivaste juurde pleegitatud linasest niidist kootud põlvini ulatuvaid sukki (kiriku- või pruudisukad).
Ka tänapäeval on rahvarõivaste juurde tore eelkõige suvel kanda linaseid sukki, sest linased sukad on ilusad ja need ei ole nii palavad. Enamasti olid sukad pitsiliste kirjadega, vaata sukamustreid ja täpsemaid juhendeid raamatust “Eesti silmuskudumine 2. Sukad ja sokid”.
Mitmes Eesti piirkonnas kandsid mehed linasest lõngast suvemütse. Mõnel pool kooti mütsid pitsilised, aga enamasti kooti linase pinna vahele villasega neli kiritriipu.
See linane lõng on sobiv etnograafiliste sukkade või meeste kiritriibuliste mütside kudumiseks. Väga tiheda koega (rohkem kui 28 silmust vardal) linase suka kudumiseks soovitame kasutada pigem peenemat linast lõnga.
Kuna linane lõng on libe ja sellest võivad metallvardad kergemini välja libiseda, soovitame kududa nii, et silmused on üsna tihkelt ümber varda.
Põlve alla ulatuvatele sukkadele kulub 4 kera lõnga (suurema jala korral 5 kera). Mütsile kulub umbes 2 kera linast lõnga (pluss üks tokk HEAd vanamoelist sinist lõnga).
Suka ja mütsi kudumisel soovitame kasutada vardaid nr 1,75–2 mm.
Linasest lõngast kootud sukk venib vähem kui villasest ja seda tuleb arvesse võtta lõike tegemisel ja silmuste arvutamisel.
Pärast kudumist peske töö läbi, see muutub ühtlasemaks ja veidi kitsamaks. Märjana on linane ese jäik ja venimatu. Peale kuivamist muutub see taas vetruvaks ja ilusaks.
Lisaks võib sellest lõngast kududa või heegeldada ka tänapäevaseid kleite, pluuse jne. Nende puhul soovitame kasutada jämedamaid puuvardaid (2,5- 5 mm).